|  |
Anesteesia |
Anesteesia (sõna-sõnalt mittetundmine) on ravimite poolt esile kutsutud vaimne seisund, mis muudab igasuguse valuliku või häiriva ravi- või diagnostilise protseduuri tegemise võimalikuks.
Tänapäeval on üldanesteesia, mis hõlmab intravenoosset induktsiooni, intravenoosset analgeesiat ja saavutatud narkoosi säilitamist inhalatsioon- või intravenoosse anesteesia abil, tõeliselt kõrgetasemeline kunst. Kirurgilise protseduuri ajaks magama jäämist ning ilma igasuguste tunnete ja tajudeta olekut peavad tänapäeval normaalseks nii patsiendid kui ka tervishoiuspetsialistid.
Anesteesia korral jälgivad hea väljaõppega ja pühendunud anesteesiatöötajad ravimite manustamist, üldisi elulisi näitajaid ja kirurgilist vahelesegamist kogu protseduuri vältel.
Ohutute ja efektiivsete ravimite kombinatsioonid, head jälgimisvahendid ja ravimite manustamise seadmed ning hea väljaõppega ja pühendunud töötajad on muutnud üldnarkoosi ülimalt ohutuks. |
|
| |
|
|
|
|
|
Võib vaielda, kas moodsa anesteesia sündi märgib eetri esmakordne kasutamine 1846. aastal või dilämmastikoksiidi esmakordne kasutamine 1844. aastal. Nii või teisiti on üldanesteesial tänapäeval oluline ja iseenesest mõistetav roll kirurgiliste protseduuride teostamisel. Kuigi füsioloogiliselt on anesteesia väga kaugel loomulikust unest, nimetatakse seda siiski tihti narkoosiks või uneperioodiks.
Tänapäeval on saadaval erinevaid ravimeid, mis on registreeritud ja ette nähtud anesteesia jaoks. Eelmise sajandi esimesel poolel kasutusse tulnud barbituraatidel on olnud oluline roll üldanesteesia arengus. Nende ainete intravenoossel süstimisel saavutati väga kiiresti anesteesiaseisund. Mõned aastad hiljem leiutati esimene halogeniseeritud inhalatsioonanesteetikum - halotaan. See oli teine oluline tähis moodsa anesteesia arengus. Kättesaadavaks muutus mitte-plahvatusohtlik, tugevatoimeline ja väga vastuvõetava kliinilise toimeprofiiliga gaas. Umbes 1-mahuprotsendilise kontsentratsiooni juures koges suurem osa patsientidest üldkirurgiliste protseduuride läbiviimiseks sobival tasemel anesteesiaseisundit.
Halotaanile järgnesid mitmed teised halogeniseeritud inhalatsioonanesteetikumid – pentraan, enfluraan, isofluraan ning viimase aastakümne jooksul desfluraan ja sevofluraan. Kõik need gaasid on väga efektiivsed ja ohutud.
Möödunud sajandi teisel poolel võeti kasutusele ka mitmeid efektiivseid ja ohutuid analgeetikume. Üks esimestest oli fentanüül, tugevatoimeline opioid, mida kasutatakse anesteesia ajal intravenoosselt. Sellele järgnes perekond teisi poolsünteetilisi ja sünteetilisi opioide nii operatsiooniaegseks kui ka -järgseks kasutamiseks.
Koos nende anesteetiliste ravimite kasutuselevõtuga tekkis ka põhjalikum arusaam füsioloogiast ning trauma ja stressiga seotud patofüsioloogiast. Kõik need sündmused märgivad olulisi tähiseid moodsa, ohutu ja efektiivse anesteesia kiires arengus. |
| |
|
|
|
| |
|
